Agressiivsus

Kui üheksa-aastane koolipoiss oma õpetajat või vanemat solvab või isegi füüsiliselt ründab, on ilmselge, et nad kõik vajavad abi. Poiss vajab abi, et õppida oma frustratsioonist aru saama ja seda vähem (enese)hävituslikul moel väljendama. Täiskasvanud vajavad abi, et õppida autoriteedi ja enesest lugupidamisega oma isiklike piire kehtestama.

Paraku vaadatakse sellist agressiivsusest üha enam vaid lapse probleemi või häirena. Selline käsitlus on ohtlik laste vaimsele tervisele, enesehinnangule ja sotsiaalsele enesekindlusele.

“See on ülioluline ja kohati väga valus raamat kõigile täiskasvanutele, kes täidavad laste jaoks olulisi rolle ja kellest sõltub lapse saatus: vanemad, lasteaia- ja kooliõpetajad, ringide juhendajad…, aga ka psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, sotsiaaltöötajad, noorsooametnikud, alaealiste komisjoni liikmed, erikoolide õpetajad ja paljud teised. Jesper Juul avab laste agressiivsuse tagamaid ning selgitab, miks kodudes ja lasteasutustes sageli kasutatavad kasvatusmeetodid agressiivse käitumise vähendamiseks tulemusi ei anna ja mida teha, kui teie laps muutub kodus või mujal agressiivseks.

“Kust tuleb lapse agressiivsus? Mida see tähendab? Kas ja kuidas mõista agressiivset last? Mis on see, mis aitab ja mis ei aita? Mida saab täiskasvanu teha ja mida ta peab tegema?” Jesper Juul ei keskendu pikalt teooriale, vaid annab 110-l leheküljel väga konkreetse ülevaate sellest, kust pärineb lapse agressiivsus ja mida tuleks teha, kui laps väljendab ennast viisil, mida me nimetame agressiivsuseks.

„Me peame mõistma ja endale tunnistama, et oleme sattunud väga ohtlikule rajale. Me peame õppima agressiivsusega toime tulema enne, kui liiga paljud inimesed kahju saavad,“ ütleb tuntud Taani pereterapeut ja mitmete lastekasvatusraamatute autor Jesper Juul.