Aitaja vari

Martti Lindqvist

24,55 21,80

Traditsiooniline heategevusfilosoofia on rõhutanud seda, et abistaja annab kliendile peale oma teadmiste, oskuste ja ressursside ka midagi iseendast – oma elust ja isiksusest. Sedasorti avatus muudab abistaja aga haavatavaks.

Üldjuhul peetakse ka iseenesestmõistetavaks, et abistaja eesmärgid on altruistlikud. Oletatakse, et abistaja tegutseb alati kliendi huvides, temale kõige paremat soovides. Isegi kui see peaks paika, on lihtsustus liiga suur.
Vaevalt leidub abistajat, kes oma tegevuses ei ole mingil moel juhitud ka omaenda vajadustest ja isiklikest püüdlustest. Abistaja ja kliendi vajadused võivad olla kas ühised või teineteist täiendavad. Neid ei saa üksteisest täielikult lahutada.
Kuid tegemist võib olla ka abista iseka vajadusega – teadliku või teadvustamatuga – kasutada klienti ära enda huvides. Sel juhul võidakse langeda inimese asjastamisse, mida on peetud suurimaks ohuks inimese eneseväärtusele ja vabadusele.

Martti Lindqvist keskendubki oma suurepärases raamatus „Aitaja vari“*  eelkõige sellele, mida iga aitaja peaks silmas pidama, et jaksata oma tööd teha ja elus toime tulla, teadvustades ja hoides hädavajalikke piire enda ja abistatava vahel.


“Kui räägin selles raamatus aitajatest, ei pea ma silmas ainult tervishoiu- ja sotsiaalsektori töötajaid, vaid arvan nende hulka ka pedagoogid – põhjust selleks on rohkem kui küllaga, sest tänapäeva maailmas leiavad neist üha rohkemad ennast ootamatult hooldajarollidest. Isiklik häda ei küsi kohta, kus tohiks avalduda.
Minu arusaamise kohaselt ongi pedagoogid praegu kõige kiiremini ülekoormatav ametirühm. Oletatakse, et nad saavad hakkama olukordades, milles nende koolitus ei anna peaaegu mitte mingisugust jalgealust…

…Küsimus ei ole selles, et aitajad peaksid saama täiuslikuks. Piisab, kui tunda oma varju, teada sellest tekkivaid ohte ja tulla sellega toime. Siiski ei arva ma, et aitaja vari koosneb ainult tema kurjusest – isekusele kalduvusest ja võimuihast. Niisama palju on küsimus tema piiratuses ja haavatavuses, mis on sügavalt inimlikud omadused ning võivad parimal juhul teha temast silla aidatava piiratud ja haavatavasse maailma.”

Martti Lindqvist


“See raamat on kirjutatud aitaja rollis olevale inimesele. Just nimelt inimesele.
Aitaja on inimene inimeste hulgas, olles ise endale peamiseks töövahendiks.”

Salli Põldvere
psühhoterapeut, CP


*Tegemist on 2008 aastal ilmunud raamatu kordustrükiga.