2025. aasta novembris ilmus eesti keeles William R. Milleri ja Stephen Rollnicki raamatu „Motivational Interviewing: Helping People Change” kolmas väljaanne pealkirjaga „Motiveeriv intervjueerimine: muutumise toetamine.” Tegemist on motiveeriva intervjueerimise (MI) “baasõpikuga”, mida kasutatakse rahvusvaheliselt nii tervishoius, sotsiaaltöös, justiitssüsteemis, hariduses kui ka nõustamis- ja ennetustöös.

Kuna MI meetodi eestikeelne terminoloogia on veel välja kujunemas, tuli tõlkeprotsessi käigus tegeleda mitme mõistega, mille eestikeelsed vasted puudusid või mida ei olnud veel praktikas ühtlustatud. Esimese trüki ilmumise järel saime väärtuslikku tagasisidet eri valdkondade MI praktikutelt, mis aitas täpsustada nii keelekasutust kui ka terminoloogilisi valikuid.

Selle tulemusena ilmus 2026. aasta jaanuaris raamatu täiendatud trükk, mis on saadaval Väikse Vankri e-poes.

Miks ilmus täiendatud trükk?

Täiendatud trüki eesmärk ei olnud meetodi sisu muutmine ega ümberkirjutamine. Muudatused puudutavad eelkõige keelt ja terminoloogiat.

Kolmanda väljaande (MI3) tõlkimisel saime võimaluse esmakordselt eesti keelde tuua mitmeid termineid ja mõisteid, millel ei olnud varasemat kinnistunud vastet. Samal ajal on Eestis juba kasutusel rida motiveeriva intervjueerimise termineid, mis on kinnitatud ja praktikas juurdunud tänud Eesti Motiveeriva Intervjueerimise ja Treeningu Assotsiatsiooni (EMITA) tööle.

Pärast raamatu ilmumist tutvusid tekstiga uuesti eri valdkondades töötavad MI praktikud ja koolitajad. Nende ühise arutelu ja kokkuleppe tulemusena otsustati mõningaid põhitermineid täpsustada, et need:

  • annaksid paremini edasi MI vaimsust,
  • oleksid praktikule arusaadavamad,
  • ei looks eksitavat või liiga kitsast tähendusvälja.

Lisaks parandati täiendatud trükis üksikud trükivead ning vaadati üle sildistava laadiga diagnooside nimetused, lähtudes Tervise Arengu Instituudi juhistest, et raamatu keel oleks lugupidavam ja kaasatundlikum ega süvendaks ühiskonnas levinud stigmasid.

Olulisim põhimõtteline muudatus: clinical vs kliiniline

Üks kesksemaid keelelisi küsimusi puudutas ingliskeelse sõna clinical kasutust.

Inglise keeles on clinical tähendus oluliselt laiem kui eesti keeles sõnaga kliiniline tavapäraselt seostatav. Paljudes erialatekstides (nt psühholoogia, sotsiaaltöö, nõustamine, justiitssüsteem) viitab clinical:

  • vahetule tööle inimeste või klientidega,
  • rakenduslikule ja praktilisele tegevusele,
  • professionaalses rollis tehtavale tööle, mitte tingimata meditsiinile, haiglale või diagnoosimisele.

Eesti keeles on sõna kliiniline aga tugevalt seotud arstiteaduse, haigla- ja tervishoiukontekstiga. Kui MI raamatus tõlkida clinical igas lauses automaatselt kliiniliseks, võib lugejale jääda ekslik mulje, et raamat on mõeldud peamiselt või ainult meditsiinivaldkonna spetsialistidele. See ei vasta MI tegelikule kasutusulatusele ega autorite eesmärgile.

Seetõttu otsustasime täiendatud trükis:

  • kasutada sobivates kohtades clinical vastena sõnu nagu professionaalne, praktiline või tööalane,
  • jätta sõna eesti keeles üldse välja, kui lause kontekst seda võimaldas,
  • ning kasutada sõna kliiniline ainult seal, kus tähenduslik kattuvus on sisuliselt põhjendatud (nt kliinilised uuringud).

Konkreetne ülevaade terminoloogilistest muudatustest

Lisaks clinical küsimusele täpsustati täiendatud trükis mitmeid MI põhitermineid.

  • „Vastuolu” (ingl discrepancy) on sobilikes kohtades viidud mitmusesse (vastuolud), kuna muutust takistab sageli mitu sisemist vastuolu korraga.
  • „Vastuolu loomine” (ingl developing discrepancy) on asendatud väljendiga vastuolude väljatoomine, et rõhutada: nõustaja ei loo vastuolusid kunstlikult, vaid aitab kliendis juba olemasolevaid vastuolusid märgata ja sõnastada.
  • „Vastuolu immutamine” (ingl instilling discrepancy) on asendatud sõnapaariga vastuolude kujundamine, kuna tundsime, et immutamine ei anna tegevuse tähendust hästi edasi väljaspool selleteemalist peatükki. Vastuolude kujundamine on tegevus, kui nõustaja ja klient mõtlevad koos põhjustele, miks klient võiks muutusele mõelda. Vastuolude kujundamise oskust kasutatakse olukorras, kui isegi turvalises ja empaatilises õhkkonnas ei näi kliendil olevat mingit muutusejuttu, mida nõustaja saaks esile tuua ja võimendada. Nii peab nõustaja aitama neid kujundada.
  • „Vastuolu võimaldamine” (ingl facilitating discrepancy) on asendatud väljendiga vastuolude teadvustamise toetamine, mis annab tegevuse sisu sõna-sõnalt paremini edasi.
  • „Kaasamine” (ingl engaging) kui üks neljast MI põhiprotsessist jäi muutmata, kuid peatüki pealkiri „Kaasamine ja eemaldumine” asendati pealkirjaga „Kaasatus ja sellest eemaldumine”, et selgemalt eristada tegevust (kaasamine) ja koostöösuhte seisundit (kaasatus). Lugeja peab mõistma, et kaasamine (ingl engaging) kui tegevus on usaldava ja üksteist austava koostöise suhte loomine. Kaasatus (ingl engagement) näitab loodud suhte seisukorda – klient on kas kaasatud ehk motiveeritud nõustajaga koostööd tegema ning muutusi ellu viima või on kaasatusest eemaldunud, mille puhul nõustaja peab taas kaasamisele rõhku panema.

Need täpsustused sündisid EMITA spetsialistide ühise arutelu tulemusena ning lähtuvad MI praktikas kasutatavast keelest.

Terminoloogia ajutisus ja areng

Oluline on mõista, et motiveeriva intervjueerimise eestikeelne terminoloogia ei ole lõplikult valmis. MI kui meetod areneb edasi ning koos sellega areneb ka keel, millega seda Eestis kirjeldatakse ja õpetatakse.

Täiendatud trükk ei tähenda, et esimeses trükis oleks „valesti tehtud”. Pigem peegeldab see elavat praktikat, koostööd eri valdkondade spetsialistide vahel ja valmisolekut keelt arendada, kui kogemus ja arutelu seda toetavad.