Tänapäeva töömaailmas ei piisa enam ainult korraldustest ja juhistest. Inimesed ei muutu käsu peale. Inimesed muutuvad siis, kui nad ise seda soovivad ja eelkõige tahavad. Aga, kuidas aidata kellelgi leida põlev sisemine soov muutuda? Siin tulebki mängu motiveeriv intervjueerimine ehk lühemalt tuntud kui MI.
Motiveeriv intervjueerimine on teaduspõhine, empaatial ja koostööl põhinev vestlusviis, mille eesmärk on toetada inimest muutuste tegemisel. Selle asemel, et anda nõu või veenda, aitab MI inimesel ise jõuda arusaamani, miks ja kuidas ta soovib muutuda. MI ei ole ainult ühe eriala esindaja tööriist. MI on universaalne suhtlemisviis, mida saab edukalt kasutada igapäevatöös õpetaja, juht, sotsiaaltöötaja, treener või tervishoiutöötaja.
Näiteks klassijuhataja Mari märkab, et 9. klassi õpilane Rasmus on viimasel ajal hakanud koolist puuduma ja tema hinded on langenud. Tavaliselt oleks Mari alustanud vestlust mure väljendamise ja soovitustega, kuid seekord otsustab ta kasutada motiveeriva intervjueerimise lähenemist.
Mari (Avatud küsimus ehk kaasamine.) : „Rasmus, ma olen märganud, et sa oled viimasel ajal vähem koolis käinud. Kas sa räägiksid mulle, mis toimub?“
Rasmus: „Ma ei tea… lihtsalt ei viitsi enam. Kõik tundub mõttetu.“
Mari (Peegeldamine ehk mõistmise näitamine.): „Sa tunned, et kool ei paku sulle praegu midagi ja motivatsioon on kadunud.“
Rasmus: „Jah. Aga samas… ma tean, et kui ma nüüd täiesti alla annan, siis ema saab väga pahaseks. Ja ma ise ka ei taha päris põhja kukkuda.“
Mari (Ambivalentsuse esiletoomine.): „Sa oled kahe vahel. Ühest küljest oled väsinud ja tüdinud, aga teisest küljest tead, et sul on tegelikult oluline mitte alla anda.“
Rasmus: „Jah… võib-olla ma peaksin vähemalt mõned asjad korda tegema. Alustada näiteks matemaatikast.“
Mari (Planeerimine ehk muutuse kavandamine.): „See on hea mõte. Mis võiks olla esimene väike samm, mida sa saaksid juba sel nädalal teha?“
Tulemus: Mari ei andnud nõu ega survestanud, vaid aitas Rasmusel ise leida põhjused ja võimalused muutuseks. See lõi usaldusliku suhte ja pani aluse edasisele koostööle.
Kuidas MI aitab igapäevatöös?
Toetab koostööd ja usaldust.
MI loob turvalise ja lugupidava keskkonna, kus inimene tunneb end kuulatuna ja mõistetuna. See on eriti oluline olukordades, kus inimene võib tunda end haavatavana või vastumeelsena – näiteks kui ta peab tegema raskeid otsuseid või seisab silmitsi muutustega.
Aitab toime tulla vastupanuga.
Kui keegi ütleb: „Ma ei taha seda teha.“ või „See ei tööta sellegipoolest.“, siis MI ei vasta survega, vaid uudishimuga. Selle asemel, et vaielda, uuritakse koos, kust tuleb vastupanu ja mida inimene tegelikult soovib.
Võimendab sisemist igapäevast motivatsiooni.
MI aitab inimesel ise sõnastada, miks muutus võiks olla vajalik ja väärtuslik. Kui inimene kuuleb end rääkimas muutuse kasuks, suureneb tõenäosus, et ta ka tegutseb.
Mõned valdkonna põhised näited:
- Õpetajad saavad MI abil toetada õpilasi, kes on kaotanud motivatsiooni õppida.
- Tervishoiutöötajad saavad aidata patsientidel teha tervislikumaid valikuid ilma süüdistamiseta.
- Sotsiaaltöötajad saavad luua parema kontakti klientidega, kes on muutustele vastumeelsed.
- Juhid ja meeskonnajuhid saavad kasutada MI-d, et toetada töötajate arengut ja enesemotivatsiooni.
MI igapäevased tööriistad.
MI ei nõua keerulisi tehnikaid. Lihtsad võtted aitavad inimesel oma mõtteid selgemalt väljendada ja tunnetel selgusele jõuda.Piisab neljast põhioskustest, mida saab kasutada igas vestluses:
Avatud küsimused.
Näiteks: „Mis on sulle selle olukorra juures kõige olulisem?“
Tunnustamine
Näiteks: „Sa oled juba palju teinud, et olukorda parandada.“
Peegeldamine.
Näiteks: „Sa tunned, et see muutus võib olla raske, aga samas tead, et see on vajalik.“
Kokkuvõtted.
Näiteks: „Kui ma õigesti aru sain, siis sa tahad muutust, aga kardad, et see võib olla keeruline.“
MI ei ole ajutine tehnika, vaid see on suhtumise muutus.
MI ei ole lihtsalt „nipp“, mida kasutada, kui miski muu ei tööta. MI on suhtumise muutuse viis, kuidas me suhtume teistesse inimestesse: austusega, uudishimuga ja usuga nende võimesse muutuda. Kui me suudame oma igapäevatöös rohkem kuulata, vähem hinnata ja rohkem usaldada, siis loome keskkonna, kus muutused saavad tõeliselt juhtuda.
Miks tasub lugeda raamatut?
Motiveeriva intervjueerimise töötasid välja William R. Miller ja Stephen Rollnick. Miller on psühholoogia ja psühhiaatria emeriitprofessor New Mexico ülikoolis, kelle teadustöö on keskendunud sõltuvushäirete ravile ja muutuse psühholoogiale. Rollnick on tervishoiukommunikatsiooni professor Cardiffi ülikoolis, kelle fookuses on keerulised konsultatsioonid tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Mõlemad autorid on rahvusvaheliselt tunnustatud oma panuse eest inimeste muutumismotivatsiooni uurimisel ja praktiliste meetodite arendamisel.
- Praktiline käsiraamat, mis õpetab, kuidas MI-d kasutada.
- Raamat sisaldab elulisi näiteid ja dialooge, mis aitavad mõista, kuidas MI töötab päriselus.
- Raamat annab tööriistad, et pidada keerulisi vestlusi ilma konflikti või survestamiseta.
- Raamat aitab arendada kuulamisoskust, empaatiat ja teadlikkust, mis on olulised igas suhtes, nii tööl kui eraelus.
